Küsi ja sulle antakse

Ja vahel antakse enne kui sa küsidagi oskad. 

Nimelt mul olid aiast puudu need kõige tavalisemad märtsikellukesed. Just täna vaatasin taimevahetusgruppides ringi, et kas keegi pakub. Loomulikult pakuti, aga küll liiga kaugel ja üldse, sest laiskus on ometi hirmus. 

Sestap jätsin asja ootele ja viisin hoopis pühadeks sibulakoortega värvitud keedumunad luhale. Las rebased ja varesed ka rõõmustavad. Ja seal, selgus, on märtsikellukesed. Täiesti korralik punt. Viisakalt öeldes tarvitatakse seda osa luhast küla ühise kompostihunnikuna, kuhu orgaanilist aias tekkivat ülejääki ladustada. Sestap loogiline, et ju keegi sinna kogemata on märtsikellukeste sibulad viinud. 

Tatsasin koju kühvli ja poti järele. Märtsikellukesi üles kaevates sattusin pojengivõrsetele ja siis meenus muidugi, et ju ma ise need sibulad sinna luhale viisingi! Nimelt sain üle-eelmisel aastal rohevahetuse kaudu hirmsuure juurikaga vana pojengitaime, mille osadeks lammutasin. Juurikaga kaasas oli rohkesti valgeid ja mulle tundmatuid sibulaid, mille igaks juhuks samuti luhale utiliseerisin koos pojengijuurikate ülejäägiga. 

Loomulikult olid need märtsikellukesed. Nüüd tõstsin need potti ja tarisin aeda tagasi. Kaks kobedamat pojengihakatist võtsin ka, said samuti potti ja kui kobedamaks kasvavad, leiavad hiljem uue kodu.