Aialaiskuri päevaraamat

Roosid alustasid enam-vähem jaanipäeval. Sel aastal on lehetäide osas hullumaja ja isegi tahmlaiksus hakkas juba juunis ennast ilmutama, kui pikemalt vihma oli. Sai pritsiga üle käidud ja vaatame, mis edasi saab. Praegu on teine äärmus - põud. Antiikrooside õied avanevad tänu kuivusele muidugi paremini, vihmaga kipuvad tihedalt täidetud nutsakud kokku kleepuma ja hallitama minema. Renaissance seeria: 'Sophia Renaissance' 'Julia Renaissance' 'Sandra Renaissance' - hetkel veel ei ole õied lahti. 'Ghita Renaissance' 'Claire Renaissance' 'Bonita Renaissance' - õis on tegelikult üsna pealetükkivalt oranžikas, pildil jäi kuidagi kahvatu. Kevadel sai ritta juurde 'Sissel Renaissance' , aga tema sel aastal ilmselt ei õitse, vaid kohaneb ja kogub alles kasvu. Maja ees on mõned nimetud potiroosid . Punasekirju on kolmandat aastat rõõmus. Pesuroosa ja tumepunane mini-potiroos said ...

Avastasin varajase pojengi alt kadunud hosta 'Patriot' järgmise taassünni. Selles on siiski ka minu käsi natuke mängus. Kuna hostade vahele jäi 'Patriot'i kadumise tõttu kole tühimik, siis tõstsin olemasolevaid taimi kevadel natuke ümber. Oletatava kadunud hosta kohalt kaevates sattusin mingile huvitavale juurikajupile, mis päris surnt veel põlnd. Teistel hostadel olid selleks ajaks juba kõigil lehed küljes. Kokkuhoidliku inimesena ei hakanud siiski leitut kohe minema viskama, vaid torkasin ta pojengile külje alla. Et kui tahab, siis ärkab elule ja on näha, kellega tegu ja kui ei taha, siis küll temast mulla sees väetis saab. Järelikult ikka tahtis. Elada, mitte väetiseks saada. 

Oma esimesel aia-aastal istutasin maha  mõned hollandi iirised - sordi 'Red Ember' sibulaid ja mingi ehituspoest soetatud värvilise segupaki. Täie teadmise juures, et tõenäoliselt on tegu ühe suve rõõmuga, kuna meil on nad külmaõrnad või hävivad liigse niiskuse tõttu. Õitsesid ja olid ilusad. Sügisel kaevasin üles. Ma ausalt ei mäleta, aga äkki 'Red Ember' sai kuskile maha tagasi torgatud ja kadus seejärel areenilt. Segupaki sibulad viskasin ära, kuna talvitumiseks neile kohta ei olnud. Üle-eelmisel sügisel jäi järjekordses aianduskeskuses näppu pakk valgete hollandi iiriste sibulatega, mis olid soodushinnaga müügil. Kuigi soovitatav on neid meie tingimustes istutada hoopis kevadel võimalikult vara, et suvel õisi ka näha ja sügise-talve jooksul sibulad teoreetiliselt hukkuvad, otsustasin siiski need sügisel prooviks maha torgata. Eelkõige seetõttu, et mul lihtsalt pole neile talvitumiskohta pakkuda. Ja ostmata ka ei saanud jätta... Kevadel 2018 polnud neist muidugi ki...

Aga vahepeal õitsesid sirelid. Minu verinoore aia esimesed sireliõied. Lisaks on veel mõned nimetud istikud, aga nendel tänavu veel õisi ei olnud. Sirelite ainus eesmärk on olla ilus ja tekitada ühte aiaserva natuke vabakujulist hekki. Hariliku sireli sorte on kolm. Lisaks kaks ungari sirelit - 2017 istutasime kaks istikut, millest üks hävis samal talvel rebase ja koera koostöös. 2018 kevadel istutasime kalli kadunukese asemele uue istiku, mis samuti tänavu juba õitses. 'Sensation'.  Kuuest istikust üks kooles õige pea pärast istutamist. Ülejäänud on tublid. 'Znamya Lenina' 'Beauty of Moscow' Ungari sirelid