Veel iiristest

Kuna ma hetkel juba iiriste lainel olen, siis hakkasin tänu lähikondse vihjele oma nimetuid üle vaatama. Enamik on saadud ema käest, kes omakorda sai need sõbrannalt, kelle käest kahjuks enam küsida ei saa.

Tulemused olid üllatavalt head. Päris nimetuks ei jäänud keegi.

Varajane madal kollase õiega iiris on tõenäoliselt Iris pumila 'Citrina'.


Kahvatukollane kõrgem osutus vanaks hübriidiks, keda tuntakse enamasti nime all Iris flavescens, õigem on siiski sordinimena 'Flavescens'. Registreeritud 1813 (De Candolle), seega on tal üle kahesaja aasta ajalugu! Tegemist on loodusliku hübriidiga. Kuna tegemist on enam kui saja aasta vanuse sordiga, siis kuulub ta ka pärandtaimede loetellu. Õis on küll kahvatu, aga vaat kui huvitav taust!


Umbes eelmisega sama kõrge, aga tumedam kodanik on kõigi tunnuste järgi sort 'Balder'. Registreeritud 1924 (Goos & Koenemann). Algul jätab natuke määrdunud mulje oma lillaka varjundi tõttu, aga tegelikult on kena sametise ilmega ajalooline iiris.


Kõrge ja väga kena iiris osutus ajalooliseks sordiks 'Wabash', mis on registreeritud aastal 1936 (M. Williamson). Sordi osas pole erilist kahtlust, kuna teiste sarnaste seast eristavad seda punaka tooniga lehtede allosa. Väga-väga ilus puhaste värvustega iiris!


Teine kõrge iiris on tõenäoliselt 'Margarita', registreeritud 1968 (Schreiner). Natuke uuem sort kui eelnevalt ja eks ole seda ka lokilisemast välimusest näha. Võrratu mahedamate värvide kooslus.


Iiriste nurgake. Ilmselgelt on vaja neile suuremat ruumi.

Comments