Kevad '19 - muud lilled

Sinilill. Toodud kui roosaõieline varieteet. Siiani on teinud igal aastal ÜHE roosa õie, ülejäänud kenasti sinised. Samas justkui ei saa öelda, et ei oleks roosaõieline. Natuke ju on!

Püvililled.
Mihhailovski püvilill (Fritillaria michailovskyi).

Kirju püvilill (Fritillaria meleagris)

Kirju püvilille valge varieteet.

Murtudsüdamed

Harilik murtudsüda, valgeõieline vorm.

Kõige tavalisem harilik murtudsüda.

Õevane murtudsüda.

Kaunis murtudsüda, valgeõieline varieteet.

Kobarhüatsindid

Mingi valge kobarhüatsint.

Armeenia kobarhüatsint. Väga tume ja kirgas sinine.

Koerahambad
Koerahambaid on mul teoreetiliselt kolm. Need said tellitud kaks aastat tagasi koos võrkiiristega. Sibulad olid nii kehvad, et ma kartsin, et ühestki ei saa asja. Õnneks läks väheke paremini.
Harilikud koerahambad (Erythronium dens-canis) 'Rose Queen' ja 'Snowflake' - väga halvas seisus sibulad. Sellest hoolimata õitsesid 2018 - esimene ühe ja teine kahe õiega. 2019 ei õitsenud kumbki, kuid vähemalt olid lehed.

Indiaani koerahammas (Erythronium toulumense) 'White Beauty' tegi sel aastal kaks õit. Eelmisel aastal ei õitsenud üldse ja minu mäletamist mööda polnud ka lehti, seega arvasin selle olevat hävinenud.

Isehakanu ehk omapäi leviv sarvkannike. On väga viisakas ja elab juba paar aastat peenraäärise vahel, päris peenrasse miskipärast ei tüki.