Murtudsüdamed

Murtudsüdamed saavad siiski päris oma postituse. Neil on selline huvitav omadus, et fotol jäävad alati tunduvalt nigelamad kui päriselus.

Hetkel on esindatud neli liiki. Hommikupoole saavad varju ja pärastlõunal kuni õhtuni päikest. Üldiselt tunduvad rahul olevat. Kõige esimesena sai soetatud see va harilik roosa, siis sigines valge ja punase 'Valentine' ostsin lõpuks juurde. Tegelikult on harilikul murtudsüdamel kollaseleheline variant ka, aga see mulle väga ei sümpatiseeri. Kui üldse, siis sobiks see kuskile varjulisemasse kohta soolotaimeks. Keset peenart jätab minu meelest mulje, nagu hakkaks kohe hingusele minema oma kolletavate lehtedega. Seega ma kindlasti ei ütle, et ei iial, aga vähemasti teiste murtudsüdamete juurde seda varianti ei tule.

Harilik murtudsüda (Dicentra spectabilis)

Harilik roosaõieline.

'Alba'

'Valentine'. Temal on lehed-varred samuti veidi tumedamad kui põhiliigil, kasvult kipub jääma terake madalamaks ja on kevadel sutike hilisema ärkamisega.

Kaunis murtudsüda (Dicentra formosa) - valgeõieline varieteet.

Õevane murtudsüda (Dicentra eximia)

Mugul-murtudsüda (Dicentra cucullaria). Lõige värskem lisandus ehk loetud päevad tagasi istutatud jupike. Ega tema puhul midagi praegu vaadata polegi.

Tegelikult on üks murtudsüsda veel, mida veel ei ole, aga mille plaanin tulevikus hankida. Nimelt hübriidne 'Burning Hearts'. Tema lõpetaks kenasti aknaaluse murtudsüdamete rivi.

Mõned üldisemad klõpsud ka.